Aina enam lapsi kogeb enesetapumõtteid. SOS Lasteküla ekspert: kui tunneme, et lapse elu on ohus, teavitame politseid

Kurb laps
Foto: 123rf

Alates käesoleva aasta märtsikuust saavad lapsed ja noored oma murega pöörduda vestlusplatvormile SOVA, kus neid kuulavad ja püüavad abistada SOS Lasteküla nõustajad ning vabatahtlikud. SOS Lasteküla ennetustöö koordinaator Sirli Arro tõdeb, et aina enam jõuab nendeni ka enesetapumõtetega lapsi.

SOVA vestlusplatvorm alustas tööd käesoleva aasta 1. märtsis ja kuni juulikuu keskpaigani on laste poolt pöördumisi tehtud 713 korral.

“Peamised probleemid on seotud inimestevaheliste suhetega. See on selline kõige suurem teema, mille pärast pöördutakse. Selle alla kuuluvad sõprus ja konfliktid sõpradega, tuntakse ennast teiste hulgas tõrjutuna, teisisõnu sellised suhteprobleemid. Siis on kiusamine, peamiselt koolikiusamine väga suures osas ja ka laste vaimne tervis,” räägib Arro.

Arro tõdeb, et aina enam jõuab platvormile ka lapsi, kes tunnistavad, et on mõelnud enesetapu peale. “On ka neid, kelle puhul oleme teinud isegi teatekirja, kuna tundub ikkagi kahtlane, et see mõte võib kohe-kohe teoks saada,” sõnab ta.

Arro lisab, et statistiliselt on näha termini  “enesetapp” üha sagedamat märkimist. “Isegi kui tal (lapsel) otsest enesetapu soovi pole, aga ta on selle peale mõelnud ja ta on selle üle sisimas arutlenud või seda mõtet mõne oma sõbraga jaganud, siis seal vestlusplatvormil ta avaneb ja hakkab rääkima sellest, et tegelikult ma olen selle peale mõelnud.”  

Reeglina jääb lapse ja nõustaja omavaheline vestlus vaid nende vahele ning mõlemad osapooled on anonüümsed. Küll aga sekkutakse juhul, kui tekib tunne, et laps võib päriselt enesetapu sooritada.

“Kui tegemist on hädaolukorraga, siis on meil võimalik tuvastada lapse IP-aadress, anda politseile info ja nemad siis tuvastavad lapse täpse asukoha. Aga vastasel juhul jääb see kõik nõustaja või vabatahtliku, kes parajasti lapsega vestleb, nende kahe vahele. Tundub, et lastele sobibki see, et ta ei tea täpselt ega näe inimese nägu, kes teisel pool on. Meie nõustaja ei näe samuti lapse nägu. See on selline anonüümne sein, mis vahel tundub, et aitab lapsel avaneda,” kinnitab Arro.

Loe täispikka usutlust SOS Lasteküla ennetustöö koordinaatoriga SIIT!

Kommentaarid puuduvad